Alustuseks tahaksin öelda, et elu siin; linnast, arvutitest ja kõigest jamast eemal on olnud väga väga head.

 Need maalid, mis loodus on meile siin laagris maalinud on olnud imelised.

 Alustuseks päikese loojang Muhus, kus vaikuses sai jälgida päikeseloojangut, õrnalt värelevat vett ja päikese peegeldust selle pinnal. See oli midagi teistmoodi. Iga selline hetk on omamoodi ja seda ei anna sõnadesse panna.

 Panga pank. Looduslikult jällegi superilusas kohas. Esimene õhtune jooks oli mööda väga põnevat rada. Raja alguses oli jooks panga äärel. Meri kohises, tuju oli hea ja muru oli roheline. Edasi läks rada metsavahele, kus vahepeal jooksime läbi mööda väga kitsast ja heinas rada läbi põlenud metsast, mis oli vägagi müstiline. Sealt ürgse küla vahele mille looklevate radade vahel olid maakivist aiad, mille üle sammal oli juba kergelt võitu saanud.

 Vana talu. Sellised talud meeldivad mulle kirjeldamatult palju. Rookatus, vanad palgid, madalad uksed ja selline ürgus. “Milline tore ajahambast puretud vana talu” Siis muidugi see kurg. Kurg mis meid äratas sellel päeval.

 Loona mõis ja Miku metsa park. Metsarada oli väga põnev ja mitmekesine. Sealne lõkkeõhtu püstkojas oli väga müstiline.

 Tunnen, et sellised kohad kosutavad meelt, aga samas tean ka, et olen ka ennem looduses tähelepanelik olnud ja midagigi tunnetanud. Aga saan aru, et mingi areng selles vallas on toimunud.